Elektriauto ei kiirlae tavaliselt tühjast täis ühe kindla võimsusega. See järgib laadimiskõverat, mis näitab, kui palju alalisvooluvõimsust auto aku täitudes vastu võtab.
Seepärast võib 200 kW tipuga reklaamitud auto veeta suure osa laadimispeatusest alla 200 kW. Tipp võib olla täiesti reaalne, kuid jutustab vaid väikest osa loost.
Milline näeb laadimiskõver välja?
Kujuta ette graafikut. Laetustase liigub vasakult paremale. Laadimisvõimsus liigub alt üles. Joon võib seansi alguses tõusta, jõuda kõrge osani ja seejärel aku täitudes ühe või mitme astmena langeda.
Kõikidel elektriautodel ei ole üht sama kõverat. Argonne’i tootmises olevate sõidukite katsed näitasid, et võimsusprofiilid olid erinevad. Tulemust mõjutasid algne laetustase, aku temperatuur, sõiduki ehitus ja laadimisseadmed.
Kõverat juhib sõiduk. Laadija teatab, mida ta suudab anda, kuid akuhaldussüsteem otsustab, mida akupakk sel hetkel vastu võtta saab.
Miks võimsus aku täitudes langeb?
Aku kiire laadimine tekitab soojust ja elektrokeemilist koormust. Sõiduk jälgib rakkude pinget, akupaki temperatuuri ja muid tingimusi. Vajaduse korral vähendab see voolu, et hoida aku tööpiirides.
See vähenemine on sageli kõige nähtavam kõrge laetustaseme juures. NREL-i planeerimistöö modelleerib näidissõiduki kõveratel märgatavat võimsuse langust umbes 80–85% juures. See ei ole universaalne lüliti täpselt 80% peal. Mõni auto hakkab taanduma varem, teine hoiab kasulikku võimsust kauem.
Praktiline mõte on lihtne: DC-seansi viimane osa võib võtta ebaproportsionaalselt kaua. Teekonnal võib varem lahkumine ja hiljem veel üks lühike peatus olla kiirem kui peaaegu täis aku ootamine.
Tippvõimsus ja keskmine võimsus
Tippvõimsus on suurim saavutatud näit, sageli vaid lühikeseks ajaks. Keskmine võimsus on lisandunud energia jagatud seansi ajaga.
Oletame, et auto lisab 30 minutiga 50 kWh. Selle akna keskmine võimsus on 100 kW:
50 kWh ÷ 0,5 tundi = 100 kW
Auto võis seansi alguses puudutada 180 kW ja seejärel taanduda. Mõlemad arvud võivad olla õiged. 30 minuti tulemus ütleb selle peatuse kohta rohkem.
Autode võrdlemisel vaata üht järgmistest näitajatest:
- aeg samast algprotsendist sama lõpp-protsendini;
- kindla ajaga lisandunud energia;
- kindla ajaga lisandunud sõiduulatus, kasutades selgelt kirjeldatud kulumeetodit;
- sama laadimisakna põhjal arvutatud keskmine võimsus.
Ära võrdle ühe auto 10–80% aega teise auto 20–80% ajaga, nagu oleksid katsed võrdsed.
Kas võimsam laadija aitab alati?
Ainult siis, kui piiranguks on laadija. 350 kW post ei saa suruda 350 kW autosse, mis küsib 120 kW. Suure võimsusega auto võib 100 kW postis laadida aeglasemalt, sest siis on piiranguks post.
Oluline on ka jaama lahendus. Mõnes kohas jagatakse võimsuseelarvet ühenduste vahel. Seadmel olev märge võib kirjeldada ideaaltingimustes saavutavat maksimumi, mitte lubadust igale hõivatud laadimiskohale.
Pingeühilduvus võib samuti mõnel auto ja laadija kombinatsioonil võimsust mõjutada. Olulise peatuse kavandamisel kasuta võrgu värsket teavet ja autotootja ühilduvusjuhiseid.
Kuidas temperatuur ja eelsoojendus kõverat muudavad?
Külm või väga kuum aku võib vastu võtta vähem võimsust. Sõiduk võib kulutada energiat akupaki soojendamiseks või jahutamiseks ning piirata voolu, kuni tingimused paranevad.
Mõni elektriauto valmistab aku ette, kui sisseehitatud navigatsioonis valitakse kiirlaadija. See võib aidata autol kohale jõudes jõuda laadimiskõvera paremasse ossa. See ei tühista laadija ega aku piire.
Navigeeri autos laadijani
Kui sinu auto toetab automaatset aku ettevalmistust, vali sisseehitatud navigatsioonis sihtkohaks tegelik ühilduv kiirlaadija. Järgi auto juhendit; aadress või lähedal asuv ettevõte ei pruugi sama toimingut käivitada.
Miks võivad sama auto kaks seanssi erineda?
Algprotsent võib olla erinev. Aku võib olla külmem. Laadijal võib olla vähem võimsust saadaval. Auto võib salongi või akut konditsioneerida. Tarkvarauuendus või akupaki seisund võib samuti muuta seda, kuidas süsteem võimsust haldab.
See muutlikkus ei tee iga tulemust mõttetuks. See tähendab, et üks ekraanipilt on nõrk tõend. Korduvad seansid samas laetustaseme vahemikus annavad parema pildi.
Kui seanss on oodatust palju aeglasem, vaata auto ja laadija teateid. Teise ühenduse proovimine võib aidata, kui jaam on rikkis, kuid korduv taasühendamine ei soojenda külma akut ega kõrvalda auto enda piirangut.
Mida sisestada teekonna hinnangusse?
Kasuta tippvõimsuse asemel keskmist laadimisvõimsust. Kui usaldusväärsed katsed näitavad, et auto lisab kavandatud laadimisaknas 27 minutiga 45 kWh, on keskmine 100 kW.
45 kWh ÷ 0,45 tundi = 100 kW
Seejärel lisa aeg marsruudilt kõrvalepõikamiseks, seadme leidmiseks, ühendamiseks ja maksmiseks. Laadimiskõver selgitab energiaülekande aega, mitte peatuse inimlikku osa.
Lõpuks hoia varu. Arvutatud sõiduulatus ei taga, et sobiv laadija asub täpselt õiges kauguses. Reaalajas marsruutimine on endiselt tähtis.
Kasulik reegel
Võta tippvõimsust kui võimekust, mitte teekonnaaega. Kasulikud küsimused on, kui kaua auto tugevat võimsust hoiab, kuidas see kavandatud laadimisaknas käitub ja kuidas tingimused tulemust muudavad.
Laadimiskõver muudab ühe muljetavaldava numbri realistlikuks looks. Reisil on just see lugu, mis aitab sul edasi liikuda.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on elektriauto laadimiskõver?
See on graafik alalisvooluvõimsusest, mida elektriauto aku täitudes vastu võtab. Võimsus võib tõusta, püsida, astmeliselt langeda ja taanduda, mitte püsida reklaamitud tipu juures.
Miks aeglustub DC-kiirlaadimine 80% lähedal?
Akuhaldussüsteem vähendab võimsust vastavalt tingimustele, sageli märgatavamalt kõrge laetustaseme juures. Täpne punkt ja kuju on sõidukipõhised.
Kas laadimise tippvõimsus on kasulik võrdlus?
See näitab auto parimat lühiajalist võimsust, kuid mitte kogu peatust. Võrdle ka aega samas laetustaseme vahemikus ja lisandunud energiat.
Kas 350 kW laadija paneb iga elektriauto 350 kW-ga laadima?
Ei. Auto küsib võimsust, mida ta vastu võtta suudab. Laadija võimekus, jagatud jaamavõimsus, aku temperatuur ja laetustase võivad tulemust veel vähendada.
